7 olulist punkti, mida silmas pidada töötajate lähetusse saatmisel

/teema(d) , /autor
  1. PÄEVARAHA

Töötajatele võib välislähetusse saates esimese 15 lähetuspäeva jooksul maksuvabalt maksta päevaraha kuni 50 eurot. Samas peab arvestama, et ühes kuus ei saa 50 eurot maksuvabalt maksta rohkem kui 15 päeva eest. Kuueteistkümnendast päevast võib maksuvabalt maksta 32 eurot.

Sealjuures tasub veel meelest pidada, et välislähetuse päevaraha alammäär ei või olla väiksem kui 22,37 eurot. Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50-ne kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse välislähetuse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00. Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses. Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Päevarahade maksmise näitlikustamiseks alljärgnev näide:

Töötaja on välislähetuses 11.01.–26.01.2018, kusjuures 11.01.2018  väljub lennuk Tallinnast kell 21.20 ning 26.01.2018  saabub lennuk Tallinnasse kell 5.00. Sama töötaja suundub 26.01.2018 uude lähetusse (lennuk väljub Tallinnast 20.50) ning jääb lähetusse kuni 13.02.2018 kuupäevani (lennuk saabub Tallinnasse kell 15.00).

Tulenevalt valitsuse poolt kehtestatud määrusest (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015048?leiaKehtiv) võib maksuvabalt antud töötajale maksta päevarahasid järgmistes summades:

  • ajavahemiku 11.01– 26.01.2018 eest (15 päeva, sest esimese lähetuspäeva eest päevaraha ei maksta, kuna 11.01 väljub lennuk hiljem kui 21.00) 50 eurot päevas
  • ajavahemiku 26.01–31.01.2018 eest (5 päeva, esimese lähetuspäeva eest päevaraha ei arvestata, kuna selle päeva eest maksti juba eelmise lähetuse käigus) 32 eurot päevas
  • ajavahemiku 01.02–10.02.2018 eest (10 päeva) 50 eurot päevas
  • ajavahemiku 11.02–13.02.2018 eest (3 päeva) 32 eurot päevas

Juhiksime eraldi tähelepanu teise lähetuse alguse kuupäevadele 26.01-31.01.2018. Nagu näha võib tekkida olukord, kus ka lähetuse esimestel päevadel on maksuvabalt võimalik maksta vaid 32 eurot. Seda siis põhjusel, et jaanuari kuu jooksul on töötaja juba 15 päeva eest päevaraha 50 euro eest saanud. Nagu varasemalt mainitud saab kõrgemat päevaraha määra rakendada 15 esimesele lähetuse päevale, seega võib veebruaris 6.-15. lähetusepäeva eest jätkata 50-eurose päevaraha maksmist.

Kui tööandja otsustab maksta rohkem kui maksuvaba määr lubab, siis üle piirmäära makstud tasu on netotasu, millelt kuulub tasumisele tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (kohustatud isiku puhul). Väljamakse deklareeritakse TSD Lisal 1 sama väljamakseliigi koodiga kui töötaja töötasu.

Maksuvabalt on lähetuse päevarahasid võimalik maksta töölepingu alusel töötavale töötajale ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (näiteks juhatuse ja nõukogu liikmed). Käsunduslepingu alusel töötavatele inimestele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele päevaraha maksuvabalt maksta ei ole võimalik.

2. LÄHETUSKULUDE HÜVITAMINE

Töölähetusega seotud kulud hüvitatakse vaid kulu tõendava dokumendi alusel. Samuti peab lähetusega seotud kulude hüvitamiseks ning päevarahade maksmiseks tegema tööandja vastava kirjaliku otsuse, kus on vaja ära tuua töölähetuse sihtkoht, kestus, ülesanne ja hüvitatavad lähetuskulud ja välislähetuse päevaraha määr.  Maksuhaldur on seisukohal, et tööandja kirjaliku otsuse puudumisel või juhul, kui selgub, et tegemist ei olnud töölähetusega, tuleb kuludokumentide alusel tehtud väljamaksed maksustada ja deklareerida kui tööandja poolt töötajale antud erisoodustus. Rahalised ülekanded töötajatele maksustatakse palgatuluna.

Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist on töötajal õigus nõuda enne töölähetusse minemist, ettemaksu saamata jäämise korral on tal õigus lähetusest keelduda.

Kui lähetuskulud on teostatud välisvaluutas, siis arvestatakse need eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel, arvestades kas kuludokumendil olevat kuupäeva, lähetusest saabumise järgmist tööpäeva või siis hoopis töötaja tegelikku kulu. Viimase puhul peab töötaja esitama dokumendi, mis tõendaks tema tegelikku kulu, olgu selleks siis näiteks tema arveldusarve väljavõte või siis valuutavahetuse tšekk, kus oleks näidatud, millise kursiga töötaja raha välislähetuses olles vahetas.

3. LÄHETUS TÖÖTAJA ISIKLIKU AUTOGA

Kui töötaja läheb tööandjaga kokkuleppel lähetusse isikliku autoga, võib tööandja maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist 0,3 eurot/km maksimum kalendrikuu piirmääraga 335 eurot või hüvitada tegelikud dokumenteeritud kulud: kütus, parkimiskulu, praamipiletid jms, välja arvatud remondi- ja hoolduskulu. Viimase puhul ei ole ette antud maksimaalset maksuvabastuse piirmäära.  Kumba varianti tööandja lähetuskulude hüvitamisel kasutada otsustab, tuleb ära märkida töölähetuse korralduses.

4. LÄHETUSE MAKSIMAALNE PIKKUS

Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Lähetusse võib saata ka alaealise töötaja, raseda ning töötaja, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, kuid seda vaid nende isikute nõusolekul. Alaealise nõusolekule lisaks on nõutav ka tema seadusliku esindaja nõusolek. Kõik nõusolekud peavad olema antud enne lähetust.

5. LÄHETUS VÄLJASPOOL EESTIT ASUVAST TÖÖKOHAST

Kui töötaja töökoht asub väljaspool Eestit ja ta saadetakse lähetusse, ei maksustata tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 3 p 11 kohaselt talle makstavaid lähetusega seotud kulusid piirmäärades, mis kehtivad selles välisriigis, kus asub töö tegemise koht. Lähetusega seotud väljamakseid Eestis ei maksustata, kui isik on olnud kõnealuse välisriigi maksuresident, st on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja välisriigis teenitud tulu on välisriigis maksustatud. See tulu peab olema dokumentaalselt tõendatud, tõendil peab olema näidatud ka tulumaksu summa (sh juhul, kui summa on null).

Sealjuures tasub meeles pidada, et juhtimis- või kontrollorgani liikme töökohaks on koht, kus juhtimis- või kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab. Seega võib äriühing, kes on Eestis registreeritud ja kelle tegevjuhtkonna keskus ning tegevuskoht on Eestis, näiteks oma ülesandeid harilikult Londonis täitva nõukogu liikme töölähetuse kulusid (sh lennupileteid) välja maksta Londonist lähtuvalt.

6. LÄHETUS EESTIS

Töölepingu seadus ei sätesta riigisisese lähetuse korral päevaraha maksmise nõuet ning päevarahale ei kehti maksuvabastus. See ei tähenda, et riigisisest lähetust ei ole ning lähetusega seotud muid nõutavaid toiminguid, nt lähetuse korraldust ja kulude aruannet teha ei tule. Töötajale võib hüvitada ka riigi sisese lähetuse transpordi- ja majutuskulud, samuti ei välista päevaraha mittemaksmine lähetuses tehtud muude ettevõtlusega seotud kulude hüvitamist kuludokumentide alusel.

7. PÄEVARAHA MITTE OMA TÖÖTAJALE

Ettevõttel on võimalik maksta välislähetuse päevaraha ka situatsioonides, kus lähetatav ei ole tema töötaja. Näiteks kui kolmas isik soovib kasutada ettevõtte töötaja oskusi enda huvides ning tööandja ja kolmas isik saavutavad kokkuleppe, mille kohaselt on tööandja nõus saatma oma töötaja kolmanda isiku juurde või huvides lähetusse, peab lähetuse vormistama tööandja. Seda seetõttu, et töölepingu seaduse kohaselt saab töötajat lähetada vaid tööandja. Töölähetuse määruse § 5 märgib, et juhul, kui töötajale maksab välislähetuse päevaraha kolmas isik, on tööandja kohustatud päevarahana maksma vähemalt töölähetuse määruse §-s 3 sätestatud alammäära (s.o 22,37 eurot) ja kolmanda isiku makstava summa vahe. Töötaja on kohustatud esitama tööandjale kolmanda isiku kinnituse päevaraha maksmise kohta või ise kinnitama selle saamist. Töölähetuse määruse § 8 lõike 1 kohaselt kohaldatakse päevarahale või päevarahade summale töölähetuse määruse § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud piirmäära (s.o 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta) juhul, kui päevaraha maksab ainult kolmas isik või lisaks tööandjale ka kolmas isik, arvestades esimesena tööandja makstavat päevaraha.

Kui lähetustega seonduvalt tekib mõni täiendav küsimus, siis võib julgelt ühendust võtta kõigi eLMEKi meeskonna liikmetega – jagame hea meelega oma kogemusi.

Ole tööandjana valmis gripihooajaks!

/teema(d) , /autor

Nii töötajale kui ka tööandjale on alati „kasulikum“ üldse mitte haigeks jääda. Tähtsaim roll siin on kindlasti inimesel endal, kuid ühtteist on ka tööandjal võimalik teha, et oma töötajaid ka sügistalvisel viiruste ja külmetuste ajal tervete ja rõõmsatena tööpostil näha. Alljärgnevalt toodud meie personaliteenuste koostööpartnerilt Maximus Consult OÜ mõned kasulikud soovitused, mida tööandja kaaluda võiks:

  • Vaktsineerimine;
  • Sporditoetus ja tervislik mõtteviis;
  • Ravikindlustus (mis võimaldab nt pääsu ilma saatekirjata kiiresti eriarsti vastuvõtule);
  • Luua töökeskkond ja töökoormus, mis võimaldab tegelikult ka töötajal kodus haige olla – haigena tööl käimine tähendab reeglina hoopis pikemat haiguskulgu ja ka teiste haigestumist;
  • Töötada igapäevaselt selle nimel, et töötajatel ei tekiks tööstressi, mis võib olla ka teiste haiguste vallandajaks – paljuski on see seotud töökultuuriga ja juhtide kompetentsusega;
  • Luua töökeskkond, kus töötajad on motiveeritud ja rõõmsad.

Kui aga ikkagi töötaja haigestus?

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) §122 tuleb tööandjal maksta töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust (Vabariigi Valituses kehtestatud määrus „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ §4 ). Alates 9. päevast maksab hüvitist Haigekassa vastavalt ravikindlustuse seaduses sätestatule.

Hüvitist tuleb tasuda, kui tööst vabastamise põhjuseks on märgitud:

  • haigestumine;
  • olmevigastus;
  • liiklusvigastus või liiklusvigastuse järel tekkinud tüsistus/haigestumine;
  • karantiin (hüvitist tuleb maksta 4-7 päeva eest, kuna maksimaalseks pikkuseks lehe kestuseks sel põhjusel on kuni 7 päeva).

Teiste põhjuste korral maksab hüvitist ainult Haigekassa ning hüvitise määr sõltub juba töövõimetuslehel märgitud põhjusest.

Kuigi tööandja kohustuseks on maksta hüvitist 70% ulatuses 4.-8. päeva eest, võib ta soovi korral maksta kuni 100% ning seda ka 2.-3. päeva eest. Tööandja poolt makstav haigushüvitis on täies ulatuses vaid maksutatav tulumaksuga. Kui hüvitist arvutatakse vastavalt seaduses ette antud nõuetele ehk keskmise kalendripäevatasu alusel, on see sotsiaalmaksuvaba, samuti ei maksustata hüvitist sellisel juhul töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega. Kui tööandja soovib töötajale keskmisest töötasust kõrgemat hüvitist tasuda, siis maksustatakse ületav osa kõigi tööjõumaksudega. Keskmise piiresse jääv osa deklareeritakse haigushüvitisena väljamakse liigina 24, ületav osa palgatuluna väljamakse liigina 10.

Kuna TTOS laieneb ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle, siis peab tööandja ka neile maksma haigushüvitist. Sellisel juhul kehtivad haigushüvitise maksmisel samad maksustamise reeglid nagu töötaja puhul. Muude Võlaõigusseaduse (VÕS) lepingute alusel töötamise korral (näiteks töövõtuleping, käsundusleping) ei ole tööandjal haigushüvitise maksmise kohustust. Seda tehes maksustatakse väljamakse samamoodi kui VÕS lepingu alusel saadud tasu koos kõigi vastavate maksudega.

Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale.

Kui haigushüvitiste arvutamine tundub keerukas või on soov rohkem teada saada kuidas töötajaid motiveerida ja rõõmsana hoida, et haigusi üldse vältida, võta ühendust eLMEK Accounting OÜ palga- ja personaliarvestusteensute projektijuhi Liina Tiivojaga ning räägime võimalikest teenustest lähemalt.