Ole tööandjana valmis gripihooajaks!

Nii töötajale kui ka tööandjale on alati „kasulikum“ üldse mitte haigeks jääda. Tähtsaim roll siin on kindlasti inimesel endal, kuid ühtteist on ka tööandjal võimalik teha, et oma töötajaid ka sügistalvisel viiruste ja külmetuste ajal tervete ja rõõmsatena tööpostil näha. Alljärgnevalt toodud meie personaliteenuste koostööpartnerilt Maximus Consult OÜ mõned kasulikud soovitused, mida tööandja kaaluda võiks:

• Vaktsineerimine;
• Sporditoetus ja tervislik mõtteviis;
• Ravikindlustus (mis võimaldab nt pääsu ilma saatekirjata kiiresti eriarsti vastuvõtule);
• Luua töökeskkond ja töökoormus, mis võimaldab tegelikult ka töötajal kodus haige olla – haigena tööl käimine tähendab reeglina hoopis pikemat haiguskulgu ja ka teiste haigestumist;
• Töötada igapäevaselt selle nimel, et töötajatel ei tekiks tööstressi, mis võib olla ka teiste haiguste vallandajaks – paljuski on see seotud töökultuuriga ja juhtide kompetentsusega;
• Luua töökeskkond, kus töötajad on motiveeritud ja rõõmsad.

Kui aga ikkagi töötaja haigestus?

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) §12² tuleb tööandjal maksta töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust (Vabariigi Valituses kehtestatud määrus „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ §4 ). Alates 9. päevast maksab hüvitist Haigekassa vastavalt ravikindlustuse seaduses sätestatule.

Hüvitist tuleb tasuda, kui tööst vabastamise põhjuseks on märgitud:

• haigestumine;
• olmevigastus;
• liiklusvigastus või liiklusvigastuse järel tekkinud tüsistus/haigestumine;
• karantiin (hüvitist tuleb maksta 4-7 päeva eest, kuna maksimaalseks pikkuseks lehe kestuseks sel põhjusel on kuni 7 päeva).

Teiste põhjuste korral maksab hüvitist ainult Haigekassa ning hüvitise määr sõltub juba töövõimetuslehel märgitud põhjusest.

Kuigi tööandja kohustuseks on maksta hüvitist 70% ulatuses 4.-8. päeva eest, võib ta soovi korral maksta kuni 100% ning seda ka 2.-3. päeva eest. Tööandja poolt makstav haigushüvitis on täies ulatuses vaid maksutatav tulumaksuga. Kui hüvitist arvutatakse vastavalt seaduses ette antud nõuetele ehk keskmise kalendripäevatasu alusel, on see sotsiaalmaksuvaba, samuti ei maksustata hüvitist sellisel juhul töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega. Kui tööandja soovib töötajale keskmisest töötasust kõrgemat hüvitist tasuda, siis maksustatakse ületav osa kõigi tööjõumaksudega. Keskmise piiresse jääv osa deklareeritakse haigushüvitisena väljamakse liigina 24, ületav osa palgatuluna väljamakse liigina 10.

Kuna TTOS laieneb ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle, siis peab tööandja ka neile maksma haigushüvitist. Sellisel juhul kehtivad haigushüvitise maksmisel samad maksustamise reeglid nagu töötaja puhul. Muude Võlaõigusseaduse (VÕS) lepingute alusel töötamise korral (näiteks töövõtuleping, käsundusleping) ei ole tööandjal haigushüvitise maksmise kohustust. Seda tehes maksustatakse väljamakse samamoodi kui VÕS lepingu alusel saadud tasu koos kõigi vastavate maksudega.

Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest tööandjale.

Kui haigushüvitiste arvutamine tundub keerukas või on soov rohkem teada saada kuidas töötajaid motiveerida ja rõõmsana hoida, et haigusi üldse vältida, võta ühendust eLMEK Accounting OÜ palga- ja personaliarvestusteensute projektijuhi Liina Tiivojaga ning räägime võimalikest teenustest lähemalt.